STANDARD

FCI Standard nr 218 / 15.09.2010 / GB
CHIHUAHUA(Chihuahueño)

PÄRITOLUMAA: Mehhiko.

KEHTIVA AMETLIKU STANDARDI AVALDAMISE KUUPÄEV: 28.07.2009.

KASUTUS: Seltsikoer.
FCI KLASSIFIKATSIOON: Rühm 9: Seltsi- ja kääbuskoerad. Alarühm 6: Chihuahua. Ilma töökatseteta.

LÜHIÜLEVAADE TÕU AJALOOST:
Chihuahuat peetakse maailma kõige väiksemaks koeratõuks ja ta kannab Mehhiko Ühendriikide suurima osariigi (Chihuahua) nime. Arvatakse, et need koerad elasid metsikuna ning püüti ja kodustati Tolteegi tsivilisatsiooni ajal põliselanike poolt. Tula linnas elanud kääbuskoera kujutisi, keda kutsuti nimega „Techichi“, kasutati kaunistustena linna arhitektuuris. Need kujud on tänapäeva chihuahuadega väga sarnased.

ÜLDMULJE:
Kompaktse kerega koer. Väga oluline on see, et koera kolju on õunakujuline ning ta kannab oma mõõduka pikkusega saba väga kõrgel, kas kõverdatult või poolringi kujulisena, osutades sabaotsaga nimmepiirkonna poole.

TÄHTSAD PROPORTSIOONID:
Kere pikkus on pisut suurem kui turja kõrgus. Soovitav on aga peaaegu ruudukujuline kere, seda eriti isaste puhul. Emastel on paljunemisfunktsiooni tõttu lubatud veidi pikem keha.

KÄITUMINE/ISELOOM: Kiire, valvas, elav ja väga vapper.

PEA:
KOLJUPIIRKOND:
Kolju: Hästi ümar ja õunakujuline pea (iseloomulik tõutunnus). Üleminek laubalt koonule: Selgelt rõhutatud, sügav ja lai, sest otsmik koonutüve kohal on kumerdunud.
NÄOPIIRKOND:
Ninapeegel: Lubatud on kõik värvused. Mõõdukalt lühike ja veidi ülespoole pöördunud.
Koon: Lühike ja külgvaates sirge, tüvest lai ja nina suunas ahenev.
Mokad: Kuivad ja tihkelt liibuvad.
Põsed: Vaid kergelt arenenud ja väga kuivad.
Lõuad/hambad: Käär- või tanghambumus. Ülehambumus, alahambumus ning samuti kõik muud ülemise või alumise lõualuu väärarengud on tõsised vead.
Silmad: Suured, ümara kujuga, väga väljendusrikkad, mitte pungis, täiesti tumedad. Heledad silmad on lubatud, kuid ebasoovitavad.
Kõrvad: Suured, püstised, laia asetusega, tüvest laiad, ahenevad ühtlaselt veidi ümardunud tipu suunas. Rahulikus olekus külgsuunas kaldu, moodustades vertikaalsuunas 45-kraadise nurga.

KAEL:
Ülajoon kuklast alates veidi kaarduv. Keskmise pikkusega. Isastel koertel jämedam kui emastel. Ilma kaelavoldita. Pikakarvalise variandi puhul on väga soovitav pikemast karvast moodustuva krae olemasolu.

KERE:
Kompaktne ja hea ehitusega.
Ülajoon: Tasane.
Turi: Vaid veidi rõhutatud
Selg: Lühike ja tugev.
Nimme: Tugevate lihastega.
Laudjas: Lai ja tugev, peaaegu lame või veidi laskuv.
Rindkere: Rinnakorv on lai ja sügav, hästi kaardunud roietega. Eestvaates avar, kuid mitte liialdatud. Külgvaates küünarnukkideni ulatuv. Ei ole tünnikujuline.
Alajoon ja kõht: Selgelt tõusva joonega. Lõtv kõht on lubatud, kuid ebasoovitav.

SABA:
Kõrge asetusega, lameda välimusega, mõõduka pikkusega, tüveosas laiem ja järk-järgult sabaotsa suunas ahenev. Sabahoid on tõu oluline tunnus: liikumisel kannab koer saba
kõrgel kas kõverdatult või poolringi kujulisena, sabaots suunatud nimmepiirkonna poole, mis annab kehale tasakaalu. Saba ei tohi kunagi kanda tagajalgade vahel ega rõngas seljajoonest allpool. Saba kattev karv sõltub koera karvkatte variandist ja on heas kooskõlas ülejäänud kere karvkattega. Pikakarvalisel variandil moodustab saba karvkate vimpli. Puhkeolekus saba ripub ja on kergelt konksus.

JÄSEMED:
ESIJÄSEMED:
Üldmulje: Esijalad moodustavad eestvaates küünarnukkidega sirgjoone. Külgvaates on esijalad püstised.
Õlad: Kuivad ja mõõdukalt lihaselised.
Õlavarred: Hea nurgistusega abaluu ja õlavarre vahel.
Küünarnukid: Tugevad ja kerele liibuvad, võimaldades vaba liikumise.
Küünarvarred: Sirged ja piisava pikkusega.
Kämblad (kämblaliigesed): Veidi kaldus, tugevad ja painduvad.
Esikäpad: Väga väikesed ja ovaalsed. Varbad on üksteisest selgelt eraldi, kuid mitte harali (ei jänese- ega kassikäpp). Küüned on hästi kumerad ja keskmise pikkusega. Käpapadjandid on hästi arenenud ja väga vetruvad. Lisavarbad ei ole soovitavad.
TAGAJÄSEMED:
Üldmulje: Tagajalad on väga lihaselised, pikkade luudega, püstised ja teineteise suhtes paralleelsed. Puusa-, põlve- ja kannaliigesed on heade nurkadega ning heas kooskõlas esijäsemete nurkadega.
Kannad (pöialiigesed): Lühikesed kannad on hästi arenenud Achilleuse kõõlustega. Tagantvaates on pöiad sirged, püstised ja teineteisest eemal asetsevad.
Tagakäpad: Väga väikesed ja ovaalsed. Varbad on üksteisest selgelt eraldi, kuid mitte harali (ei jänese- ega kassikäpp). Küüned on hästi kumerad ja keskmise pikkusega. Käpapadjandid on hästi arenenud ja väga vetruvad. Lisavarbad ei ole soovitavad.

KÕNNAK/LIIKUMINE:
Sammud on pikad, vetruvad, energilised ja aktiivsed, hea ulatuse ja tõukega. Tagantvaates peaksid tagajalad liikuma üksteisega peaaegu paralleelselt, nii et tagajalgade jäljed astuvad esijalgade jälgedesse. Kiiruse kasvades lähenevad jäsemed kere telgjoonele (üks jäljerida). Liikumine on jätkuvalt vaba ja vetruv, ilma nähtava pingutuseta, pea on püsti ja selg kindel.

NAHK: Sile ja elastne kogu kehal.

KARVKATE:
KARV: Tõul kaks karvkatte varianti:
• Lühikarvaline: Karv on kogu kehal lühike ja liibuv. Aluskarva olemasolu korral on kattekarv mõnevõrra pikem. Hõredam karv kurgu all ja kõhul on lubatud. Veidi pikem on karv kaelal ja sabal, lühem näol ja kõrvadel. Karv on läikiv ja selle tekstuur on pehme. Karvutud isendid ei ole lubatud.
• Pikakarvaline: Karv peab olema peen ja siidine, sile või veidi laineline. Liiga paks aluskarv ei ole soovitav. Kattekarv on pikem, moodustades kõrvadel, kaelal, esi- ja tagajalgade tagaküljel, käppadel ja sabal ehiskarva. Pikk, lainetav karv ei ole lubatud.

VÄRVUS: Lubatud on kõik värvused, toonid ja värvikombinatsioonid, välja arvatud merle (marmorjas).

SUURUS JA KAAL:
Selle tõu puhul arvestatakse vaid kaalu, mitte turja kõrgust.
Kaal: Ideaalne kaal: 1,5-3 kg. Lubatud kaal: 500 gr – 1,5 kg. Isendid kaaluga alla 500 g ja üle 3 kg tuleb diskvalifitseerida.

VEAD:
Kõiki kõrvalekaldeid eeltoodud nõuetest tuleb lugeda vigadeks ning nende tõsiduse hindamisel tuleb arvestada konkreetse kõrvalekalde ulatust ning võimalikku mõju koera tervisele ja heaolule.
• Puuduvad hambad.
• „Topelthambad“ (piimahammaste püsimine).
• Teravatipulised kõrvad.
• Lühike kael.
• Pikk kere.
• Kumer või nõgus selg (lordoos või küfoos).
• Järsk laudjas.
• Kitsas rind, lame rinnakorv.
• Vale asetusega, lühike või kõverdunud saba.
• Lühikesed jäsemed.
• Väljapoole pööratud küünarnukid.
• Liiga kitsas tagaosa.
TÕSISED VEAD:
• Kitsas kolju.
• Väikesed, sügaval asetsevad või pungis silmad.
• Pikk koon.
• Üle- või alahambumus.
• Ebastabiilsed põlved.
DISKVALIFITSEERIVAD VEAD:
• Agressiivsus või liigne argus.
• Füüsiliste ja käitumuslike kõrvalekalletega koerad diskvalifitseeritakse.
• Hirve tüüpi koerad (ebatüüpilise või äärmiselt stiliseeritud ehitusega: rafineeritud pea, pikk kael, sihvakas keha, pikad jäsemed).
• Avatud lõge.
• Rippuvad või lühikesed kõrvad.
• Lõualuude defektid.
• Väga pikk kere.
• Saba puudumine.
• Pikakarvalisel variandil: väga pikk, peen ja lainetavkarvkate.
• Lühikarvalisel variandil: karvutud laigud (alopeetsia).
• Merle (marmorjas) värv.
• Kaal alla 500 g ja üle 3 kg.
NB! Isastel peab olema kaks nähtavalt arenenud ja täielikult munandikotti laskunud munandit.

FCI standard nr 218 Chihuahua