ARETUSREESKIRI

CHIHUAHUA ARETUSEESKIRI
kehtivad alates 01.01.2017 kuni 31.12.2021
Eesti Chihuahua Klubi poolt üldkoosolekul kinnitatud: 05.05.2013 (periood 2014-2016), üldkoosolekul muudetud: 10.04.2016 (periood 2017-2021), üldkoosolekul muudetud 23.10.2016 (periood 2017-2021)
EKL teadusnõukogu poolt heaks kiidetud 30.10.2013 protokoll nr.15 (periood 2014-2016), 29.11.2016 protokoll nr. 11 (periood 2017-2021)

1. Aretuseeskirja kokkuvõte:

1.1 Aretuseeskirja üldreeglistik
Aretuses kasutatavad koerad peavad vastama chihuahua FCI Tõustandardile nr. 218 oma iseloomu ja välimiku poolest ning peavad olema terved ja põlvnema tervest sugupuust.
Pesakondade registreerimise aluseks Eesti Kennelliidus (EKL) on Eesti Chihuahua Klubi (ECK) aretusnõuded, mis kehtivad alates 01.01.2017 kuni järgmise aretusnõuete kinnitamise päevani.
Kasvatajal ja koeral ei tohi olla aretuskeeldu üheltki FCI liikmelt.
Enne paaritust on kasvataja kohustatud tutvuma ECK aretusnõuete ja EKL tõuraamatu määrusega ning nendest juhinduma.

1.2 Eesti Chihuahua Klubi aretuse miinimumnõuded

1.2.1 Aretusisane
Aretuses kasutatakse mitte nooremat kui 10 kuu vanust isast koera.
Isasel koeral peab olema näitusehinne vähemalt SP – ,,suurepärane” kahelt FCI poolt tunnistatud näituselt ja kahelt erinevalt kohtunikult. Ei arvesta kutsikaklassis saadud hindeid.
Enne esimest paaritust peab olema teostatud EKL usaldusarsti poolt ametlik põlveuuring (PL).
1.2.2 Aretusemane
Aretuses kasutatakse mitte nooremat kui 15 kuu vanust ja vanemat kui 7 aastast emast. Arsti tõendi alusel võib aretuses kasutada kuni 9 aastast emast.
Emase eelmise pesakonna sünnist peab olema möödas vähemalt 8 kuud.
Arvesse läheb iga poegimine, kaasa arvatud soovimatu paaritumise tagajärjel sündinud pesakond.
Samuti läheb arvesse aset leidnud nurisünnitus või surnult sündinud pesakond.
Keisrilõiget võib soovitatavalt teha kaks korda emase koera elu jooksul, kuid arsti tõendi alusel maksimaalselt kolm korda.
Emasel koeral, peab olema kaks näitusehinnet vähemalt SP–,,suurepärane” kahelt FCI poolt tunnustatud näituselt ja kahelt erinevalt kohtunikult. Ei arvesta kutsikaklassis saadud hindeid.
Emase koera miinimumkaal paaritushetkel on soovitatavalt vähemalt 1,8 kg.
Enne esimest paaritust peab olema teostatud EKL usaldusarsti poolt ametlik põlveuuring (PL).
Aretuses püütakse kasutada vaid isendeid, kellel ei ole tõsiseid ega märkimisväärseid pärilikke haigusi ja vigu ning, kes põlvnevad võimalikult tervest sugupuust.
Erilist tähelepanu tuleks pöörata järgmistele pärilikele haigustele ja vigadele, vältides kasutamist aretuses koeri, kellel esineb:
    valehambumus;
    iseloomu vead (argus, ebakindlus, agresiivsus);
    PL (patella luksatsioon) – aretuses kasutatakse uuritud ja terveid isendeid;
    düsplaasia (puusaliigese kasvuhäire);
    kolju suhtes liialt suur lõge ja/või lõge, mis on suurem, kui 0,5 cm;
    kui koer põeb aseptist luunekroosi reieluu peas (Legg-Perthes);
   PRA (silma võrkkesta atroofia) – kui koeral on diagnoositud või on selle haiguse kandja, ei kasutata aretuses;
    südamehaigused;
    vesipea;
    muud pärilikud haigused
1.2.3 Aretuses kasutatavate koerte terviseuuringud
KOHUSTUSLIK
    Põlveuuring
Uuring teostatakse alates 12. elukuust. Juhul kui kasutatakse isast alla 12 kuu vanusena, siis peab
patella uuring olema tehtud paaritushetkeks ning ka vanemana kui 12 kuud.
Põlveuuringu PL tulemuse alusel on lubatud aretada koeri, kelle uuringu tulemuseks on:
0/0, 0/1 , 1/1, 1/0 .
Aretuses tohib kasutada koeri, kelle PL tulemused on järgmised:
0/0+0/0; 0/0+0/1; 0/0+1/0; 0/1+1/0; 1/0+0/1; 1/1+0/0.
Põlve trauma korral (ka välismal juhtunud) tuleb hiljemalt 5 (viie) päeva jooksul pöörduda litsenseeritud loomaarsti poole, kus fikseeritakse visiidi kuupäev ja trauma tagajärjel tekkinud muutus. Litsentseeritud loomaarsti poolt väljastatud tõendi koopia tuleb esitada ECK juhatusele, mis edastatakse EKL-ile. Tõend on aluseks paaritusloa taotlemisel.
SOOVITUSLIK
    silmauuring (PRA) igale üle 6-aastasele koerale iga 2 aasta järel;
    südameuuring;
    süringomüeelia uuring.
1.2.4 Pikakarvalise ja lühikarvalise chihuahua ristamine
Eestis on lubatud pikakarvalise ja lühikarvalise chihuahuade omavaheline ristamine.
Erineva karvatüüpidega chihuahuad parendavad teineteise karvatüüpe ning kehaehitust – pikakarvaliste chihuahuade karvkate on muutunud väga rohkeks (meenutades pomeraniane), mida ei tohiks olla, kui jälgida tõustandardit. Samuti parendada ka luustikku, eriti just pikakarvalise chihuahua luustikku, mis on sageli peenem, kui lühikarvalistel. Lühikarvalise chihuahua ristamisel pikakarvalisega, hoiab lühikarvalisel chihuahual ära tõul esineda võivat alopeetsiat.


aretuseeskiri 2017-2021

Требования для допуска чихуахуа в племенное разведение