FCI Standard nr 218 / 04.10.2019 / GB
CHIHUAHUA(Chihuahueño)
PÄRITOLUMAA: Mehhiko
KEHTIVA ORIGINAALSTANDARDI AVALDAMISE KUUPÄEV: 28.07.2009
KASUTUS: Seltsikoer
FCI KLASSIFIKATSIOON: Rühm 9: Seltsi- ja kääbuskoerad.
Alarühm 6: Chihuahueño.
Töökatseteta.
TÕU AJALOO LÜHIÜLEVAADE
Chihuahuat peetakse maailma kõige väiksemaks tõukoeraks ning oma nime on ta saanud Mehhiko Ühendriikide kõige suurema osariigi Chihuahua järgi. Arvata võib, et sellesse tõugu kuuluvad koerad elasid vanasti metsikult ja nad püüti kinni ning kodustati maa põliselanike poolt Tolteegi tsivilisatsiooni ajal. Tula linnas elanud, „Techichiks” kutsutud kääbuskoera kujutisi kasutati dekoratiivsete elementidena linna arhitektuuris. Need kujud on välimuselt väga sarnased praegusaegsete chihuahuadega.
ÜLDMULJE
Sellel koeral on kompaktne keha. Väga oluline on see, et chihuahua kolju on õunakujuline ning ta hoiab oma mõõdukalt pikka saba väga kõrgel, kas kõverdatult või poolringikujulisena, sabaots suunaga nimmepiirkonna poole.
TÄHTSAD PROPORTSIOONID
Kehapikkus veidi suurem kui turja juurest mõõdetud kõrgus. Soovitav on aga peaaegu ruudukujuline keha, seda eriti isaste loomade puhul. Kuna emastel on vaja kanda ja saada järglasi, on neile lubatud veidi pikem keha.
KÄITUMINE / TEMPERAMENT
Vilgas, ärgas, elava ja väga südi loomuga.
PEA KOLJUPIIRKOND
Kolju: Hästi ümmargune õunakujuline pea (tõule iseloomulik tunnus).
Üleminek laubalt koonule: Selgelt piiritletud, sügav ja lai; otsmik läheb kaardudes üle koonu tüveks.
PEA NÄOPIIRKOND
Ninapeegel: Lubatud on kõik värvid. Mõõdukalt lühike, veidi ülespoole suunatud.
Koon: Lühike, küljelt vaadates sirge, tüve juurest lai, nina poole kitsenev.
Mokad: Kitsad ja tihedalt kokku liibuvad.
Põsed: Ainult veidi väljendunud, väga kuivad.
Lõuad /Hambad: Käär- või tanghambumus. Pole lubatud ülehambumus, alahambumus ega ükski muu anomaalia üla- või alalõua positsioonis.
Silmad: Suured, kujult ümmargused, väga väljendusrikkad, mitte esileulatuvad, värvuselt täiesti tumedad. Heledad silmad lubatud, kuid ebasoovitavad.
Kõrvad: Suured, püstised, pärani avatud, tüve juurest laiad ning vähehaaval kergeltümardunud otsade suunas kitsenevad. Puhkeasendis hoiavad küljele viltu, moodustades horisontaaltasandiga 45° nurga.
KAEL
Ülaosa külgvaates veidi kumer. Keskmise pikkusega. Isastel jämedam kui emastel. Ilma rippuva nahavoldita. Pikakarvalise variandi puhul on väga soovitav ülejäänud karvkattest pikema karvaga kaelus.
KEHA
Kompaktne ja hea ehitusega.
Ülajoon: Rõhtne.Turi: Vaid kergelt markeeritud.
Selg: Lühike ja toekas.
Lanne (nimme): Tugevate lihastega.
Laudjas: Lai ja jõuline; peaaegu täiesti rõhtne või kerge kaldega.
Rindkere: Rinnakorv lai ja sügav, roided hästi kaardunud. Eestpoolt vaadatuna mahukas, kuid mitte liialdatult esiletükkiv. Külgvaates küünarnukkideni ulatuv. Mitte tünnikujuline.
Alajoon ja kõht: Kõhujoont defineerib selgelt üles tõmmatud kõht. Lõtv kõhunahk on lubatud, kuid ebasoovitav.
SABA
Kõrgele kinnitunud, lameda välimusega, mõõdukalt pikk; juure kohalt lai, ühtlaselt otsa suunas kitsenev. Saba asend on tõule tähtis tunnus: kui koer liigub, siis saba kas kaardub kõrgele või on poolringikujuline, ots niudepiirkonna poole suunatud, mis annab kehale tasakaalu. Saba ei tohiks kunagi olla kantud tagajalgade vahel ega rõngasse tõmmatult seljajoonest allpool. Saba kattev karv sõltub variandist ning ühildub keha karvkattega. Pikakarvalise variandi puhul moodustab saba karvkate tupsu. Puhkeasendis on saba rippuvas asendis ning kergelt konksus.
JÄSEMED
ESIJÄSEMED:
Üldmulje: Esijalad sirged ning hea pikkusega; eestvaates moodustavad nad küünarnukkidega ühtse sirge joone. Külgvaates on nad püstloodsed.
Õlad: Kuivad ning mõõdukalt lihaselised.
Õlavarred: Head nurgad abaluu ja õlavarreluu vahel.
Küünarnukid: Kindlad ning hoiavad tihedalt keha lähedusse, mis tagab vaba liikuvuse.Kämblad: Kergelt kaldus, tugevad ja painduvad.
Esikäpad: Väga väikesed ja ovaalsed. Varbad üksteisest selgelt lahus, kuid siiski kokku hoidvad (ei tohi olla jänese- ega kassikäppa). Küüned hästi kaardus ning mõõdukalt pikad. Padjandid hästi arenenud ja väga vetruvad. Lisavarbad (kannused) ei ole soovitavad.
TAGAJÄSEMED
Üldmulje: Tagajalad hästi lihaselised ja pikkade luudega, vertikaalsed ning üksteisega paralleelsed. Puusa-, põlve- ja hüppeliigesed heade nurkadega, proportsioonis esijäsemete nurkadega.
Pöiad: Lühikesed hüppeliigesed hästiarenenud kannakõõlustega; tagantvaates hoiavad nad üksteisest eemale, on sirged ja vertikaalsed.
Tagakäpad: Väga väikesed ja ovaalsed. Varbad üksteisest selgelt lahus, kuid siiski kokku hoidvad (ei tohi olla jänese- ega kassikäppa). Küüned hästi kaardus ning mõõdukalt pikad. Padjandid hästi arenenud ja väga vetruvad. Lisavarbad (kannused) ei ole soovitavad.
KÕNNAK / LIIKUMINE
Sammud on pikad, vetruvad, energeelised ja aktiivsed, hea ulatuse ja tõukega. Tagantvaates peaksid tagajalad liikuma üksteisega praktiliselt paralleelselt, nii et tagajalad astuvad esijalgade jälgede sisse. Kiiruse kasvades on jäsemetel kalduvus koonduda mediaantasandi poole (üks jäljerida). Liikumine jääb vabaks ja vetruvaks ilma nähtava pingutuseta, pea on püsti ning selg kindel.
NAHK
Sile ja elastne kogu keha ulatuses.
KARVKATE
Karv: Antud tõul on kaks erineva karvapikkusega varianti.
Lühikarvaline
Karvkate on lühike ning hoiab keha ligi. Aluskarva olemasolu korral on karvad veidi pikemad; karvkate võib kaela ja kõhu all olla veidi hõredam; karvad on veidi pikemad kaelal ja sabal, lühikesed näol ja kõrvadel. Karvkate on läikiv ning pehme tekstuuriga. Karvatud isendid ei ole lubatud.
Pikakarvaline
Karvkate peaks olema tekstuurilt peen ja siidjas, sirge või veidi laineline. Aluskarv ei tohiks olla liiga paks. Karvkate on pikem, moodustades narmastikke kõrvadel, kaelal, esi- ja tagajalgade tagumisel poolel, jalgadel ja sabal. Väga pika ja lainelise karvkattega koerad ei ole lubatud.
VÄRV
Lubatud on kõik mõeldavad värvid, värvitoonid ja värvikombinatsioonid, välja arvatud merle.
SUURUS JA KAAL
Antud tõu puhul arvestatakse ainult kaalu, mitte kõrgust.
Kaal
Lubatud kaal 1 kg ja 3 kg-ni.
Ideaalkaal: 1,5 kg kuni 2,5 kg vahel.
Alla 1 kg ja üle 3 kg kaaluvad isendid diskvalifitseeritakse.
VEAD
Iga kõrvalekallet eespool toodud punktidest tuleb pidada veaks ning see, kui rangelt viga arvestatakse, peaks olema täpselt proportsioonis vea tõsidusastmega ning mõjuga koera tervisele ja heaolule.
puuduvad hambad;
topelthambad (piimahammaste suuspüsimine);
teravatipulised kõrvad;
lühike kael;
pikk keha;
nõgus- või kumerselgsus (lordoos või küfoos);
järsk laudjas;
kitsas rind, lame rinnakorv
saba: vale kinnitusega, lühike või väändunud;
lühikesed jäsemed;
väljaulatuvad küünarnukid;
liiga kitsas tagaots;
TÕSISED VEAD:
kitsas kolju;
väikesed, sügaval paiknevad või esiletungivad silmad;
pikk koon;
üle- või alahambumusega suu;
libisev põlvekeder.
DISKVALIFITSEERIVAD VEAD:
agressiivsus või liigne häbelikkus;
kõik selgelt nähtavate füüsiliste või käitumuslike hälvetega koerad tuleb diskvalifitseerida;
hirvelaadsed koerad (ebatüüpilise või äärmiselt stiliseeritud kujuga koerad:
rafineeritud pea, pikk kael, sihvakas keha, pikad jäsemed);
avatud lõgemega koerad;
lontis või lühikesed kõrvad;
moondunud lõuad;
äärmiselt pikk kere;
saba puudumine;
pikakarvalise variandi puhul: väga pika, peene ja lainetava karvkattega koerad;
lühikarvalise variandi puhul: kiilad laigud (alopeetsia)
merlevärv;
alla 1 kg ja üle 3 kg kaaluvad isendid.
NB! Isastel peab olema kaks välisel vaatlusel normaalset arenenud munandit, mis on täielikult munandikotti laskunud.